See veebisait kasutab küpsiseid, et saaksime pakkuda teile parimat võimalikku kasutajakogemust. Küpsiste andmed salvestatakse teie brauseris ja need täidavad selliseid funktsioone nagu teie veebisaidile naasmisel teie äratundmine ja meie meeskonna abistamine ära tundmaks, millised veebisaidi osad teile kõige huvitavamad ja kasulikud on.
Kuidas toimub juuste väljalangemine? Millised põhjused peituvad selle taga? Mis aitab juuste väljalangemise vastu? Juuste väljalangemine esineb nii naiste kui ka meeste seas. See on ebameeldiv probleem ning paljudel juhtudel mõjub kõvasti inimese enesehinnangule. Kirjutame natuke sellest protsessist, põhjustest ja ennetusest.
Juuksekaotuse (alopeetsia) liigid
Juuksekaotusel ehk alopeetsial on erinevad alaliigid. Kirjeldame neid järgnevalt.
- Involutsiooniline alopeetsia on naturaalne seisund, kus juuksed järk-järgult vanusega harvenevad. Seda seepärast, et üha rohkem juukse folliikuleid liiguvad puhkusefaasi ja ülejäänud juuksekarvad jäävad väiksemaks ja vähemaks. Vananedes aeglustub inimese karvakasv.
- Androgeenne alopeetsia on geneetiline seisund mis võib mõjutada nii naisi kui ka mehi.
Mehed sellise geneetilise seisundiga hakkavad juuksekaotust tundma juba varasetes 20-dates. Iseloomulikeks tunnusteks on taanduv juuksepiir ja juuste järk-järguline vähenemine lagipeas ja pea esiosas (lauba juures).
Naised sellises geneetilises seisundis hakkavad juuksekadu tundma alles 40-dates eluaastates. Naiste puhul toimub juuste väljalangemine üldiselt üle terve pea (kõige intensiivsemalt lagipeas). - ‘Alopecia areata’ seisund tihtipeale ilmub kiiresti ning ootamatult – see põhjustab ‘lapilist’, ebaühtlast juuksekadu lastel ja noortel täiskasvanutel. See võib lõppeda täieliku kiilaspäisusega (alopecia totalis), kuid enamus kordadest juuksed taastuvad mõne aastaga (90% juhtumitest).
- ‘Alopecia universalis’ puhul on karvakaotus üle terve keha, kaasaarvatud kulmud ja ripsmed.
- ’Trichotillomania’ on seisund (enamjaolt laste seas), kus inimesel on psühholoogilise häire tõttu vajadus välja kiskuda oma enda juukseid.
- ’Telogen effluvium’ on ajutine juuste ülepea hõrenemine, mida põhjustab tavapärane juustekasvu elutsükkel. Paljud juuksed liiguvad samaaegselt üle puhkefaasi (juukse elufaasid on kirjeldatud alllpool) ning juuksed tunduvad õhemad.
- ’Scarring alopecias’ tulemuseks on püsiv juuksekaotus. Põletikulised nahaseisundid (tselluliit, follikuliit, akne) ja muud nahahäired põhjustavad sageli arme, mis hävitavad juuste taastumisvõime. Kuumad juuksetöötlusvahendid (kammid, tangid) ja liiga kõvasti punutud patsid, liiga kõvasti juuste tõmbamine – kõik need võivad põhjustada ka püsivat juuksekaotust.
Natuke teaduslikumat juttu ka…
On ainult kaks kohta inimese kehal, kus karvad ei kasva – peopesad ja jalatallad. Paljud meie kehal olevad karvad on nii peened/väikesed, et need on peaaegu nähtamatud. Karvad koosnevad keratiini rakkudest – neid luuakse juukse folliikulis. Uusi rakke moodustades lükatakse vanad rakud naha pealispinnast välja. Keskmisel täiskasvanud inimesel on ligikaudu 100 000 kuni 150 000 juuksekarva, millest ta kaotab ligi 100 päevas. See on täiesti loomulik.
Igal ajahetkel kuskil 90% inimese juustest kasvab. Igal folliikulil on oma eluring, mida mõjutavad näiteks inimese vanus, olemasolevad haigused ja palju muud. Nende eluring on jagatud kolme faasi:
- Anageen: aktiivne juuksekasv, mis kestab ligikaudu 2-6 aastat
- Katageen: üleminekuperioodiline juuksekasv, mis kestab ligikaudu 2-6 nädalat
- Telogeen: puhkusefaas, mis kestab ligikaudu 2-3 kuud. Puhkusefaasi lõpus asendub vana juuksekarv uuega ja eluring algab uuesti.
Ühe juuksekarva keskmine kasv kuus on 1,25 cm.
Juuste väljalangemine – mis seda põhjustab?
Arstid ei oska seda põhjendada, miks mõned juuksefolliikulid on ‘programmeeritud’ lühema kasvuperioodiga kui teised. Aga on mõned faktorid, mis mõjutavad juuste väljalangemist:
- Hormoonid: androgeenide ebanormaalsed tasemed.
- Geenid: nii ema- kui isapoolsed.
- Stress, haigused, sünnitamine: võivad põhjustada ajutist juuksekadu.
- Ravimid: vähiravis kasutatavad ravimid, vere vedeldajad, beeta-adrenergilised blokaatorid, mida kasutatakse vererõhu reguleerimiseks ja rasestumisvastased tabletid võivad põhjustada ajutist juuste väljalangemist.
- Põletused, vigastused ja röntgenikiired: võivad põhjustada ajutist juuste väljalangemist. Sellistel juhtudel naaseb tavaliselt normaalne juuste kasv, kui vigastus paraneb, välja arvatud juhul, kui tekib arm. Siis ei kasva juuksed enam kunagi.
- Autoimmuunhaigus: võib põhjustada juuste väljalangemist. Sel puhul on immuunsüsteem tundmatutel põhjustel muutunud ja mõjutab juuksefolliikulisid. Enamikul inimestel, kellel on ‘Alopecia areata’, kasvavad juuksed tagasi, kuigi need võivad ajutiselt olla väga peened ja isegi heledamat värvi, enne kui normaalne värv ja paksus taastub.
- Kosmeetilised protseduurid: liiga tihti pesemine šampooniga, keemilised lokid, pleegitamine ja juuste värvimine võivad kaasa aidata üldisele juuksehõrenemisele, muutes juuksed nõrgaks ja hapraks. Patside kõvasti punumine, lokirullide või kuumade tangide kasutamine ja tihedate lokkide kinnipanek juuksenõeltega võib samuti kahjustada ja murda juukseid. Kuid need protseduurid ei põhjusta kiilaspäisust. Enamikul juhtudel taastub juuksekasv normaalselt, kui probleemi allikad eemaldatakse.
- Meditsiinilised seisundid: kilpnäärmehaigus, luupus, diabeet, rauapuuduse aneemia, toitumishäired ja aneemia võivad põhjustada juuste väljalangemist. Enamik kordadest, kui haigus ravitakse, pöörduvad juuksed tagasi normaalkasvu juurde. Seda välja arvatud juhul, kui on tekkinud armid.
- Toitumine: madala proteiinisisaldusega toidukava või kalorsusega piiratud toitumine võib põhjustada ka ajutist juuste väljalangemist.
Mis aitab juuste väljalangemise vastu?
Kuigi naturaalset juuste langemist pole võimalik peatada, on seda võimalik aeglustada. Seda saab teha kaitstes enda juukseid faktorite eest, mis põhjustavad hõrenemist.
Paljud inimesed põhjustavad oma juustele tohutut stressi. Föön, lokitangid, juuksevärvid, sirgendaja ja keemiliselt ülekoormatud hooldusvahendid võivad põhjustada kuiva, habrast ja hõrenevat juuksekarva.
Juuste väljalangemise vastu aitavad need sammud:
- Ole naturaalne: Jäta oma juuksed loomuliku värvi ja tekstuuriga. Kui see ei ole sinu jaoks mõeldav, siis jäta vähemalt juustele aega suuremate töötluste (värvimised, keemilised protseduurid) vahepeal, et nad jõuaksid taastuda.
- Valid tooteid hoolikalt: Kasuta šampooni, mis on mõeldud sinu juuksetüübi jaoks. Harjamisel kasuta mõõdukalt jäika, looduslike harjastega harja, mis vähemtõenäoliselt rebendab juukseid.
- Harja korralikut: Kasutades korralikku harja, alusta peanahast ning liigu juukseotsteni, jaotades juuste loomuliku õli ühtlaselt laiali. Ära harja juukseid, kui need on veel märjad (siis on nad eriti haprad).
- Toonik: Peanahka mikroainevahtust stimuleeriv toonik aitab juuste väljalangemise vastu (ennetamiseks). Meie veebipoes on pakkumisel Insight Loss Control Treatment toonik, mida kasume ka igapäevaselt salongis.
Juuste väljalangemine on suureks probleemiks paljudele inimestele. Juuste väljalangemise vastu on erinevaid meetmeid, mida kasutades on seda võimalik ennetada ja aeglustada. Kui infost jäi väheseks, oled alati oodatud meie juurde konsulatsioonile. Kirjuta meile e-posti või helista julgelt.